Wednesday, November 30, 2016

Põranda valu

Et see on nii suur ettevõtmine, siis panin kirja peamised sammud kuidas teha nn umbne põrand. Kindlasti on omal kohal ka alt tuulutusega põrand paljudel juhtudel, nii nagu vanasti enamasti ka tehtud. Ma ei julgenud sellele jääda, ja sinna põrandakütte lisamine on vist ka keerukam. Vahel on mõistlik valida lahendusi ka lihtsalt sellepärast et need on ehitajatele tuttavamad.


  1. Vana põranda eemaldamine. Sellest oli juttu varasemas postituses. Oi kui palju üllatusi on oodata vanal majal
  2. Aluspind puhtaks. Selleks tuli meie puhul peamiselt pinnast eemaldada, sest alt tuulutus oli pehmelt öelda puudulik. Loogilisem võiks olla, et tuleb täidet tuua. Eemaldada kõik, mis kõduneb (orgaanika, puidujäägid jne), seal hakkavad muidu seened ja putukad elama.
  3. Tasandasime liivaga, täitsime kividega. Võib ka kergkruusa ja killustikku kasutada, olenevalt olukorrast. Igal juhul peaks see võimalikult tasane ja stabiilne jääma. Liiva jaoks saime vedaja Aardla karjäärist, toodi väike kalluritäis, u 10m3 alla 100EUR-iga kohale.
  4. Sinna aluskihti panime meie elektrijuhtmed ja kanalisatsioonitorud, mis võivad olla nn külmas tsoonis. Külma on seal maapinna keskmise temp jagu, ehk +6-7C, kui pole just vundamendi lähedal siis külmumist pole üldiselt karta. Osalt tulid torud meil nii kõrgele, et tuli järgmisse kihti sisse lõigata
  5. Sinna peale sättida kiht "peno", tavaliselt EPS või kallim veekindlam sinine XPS. Seda soovitatakse 15 cm, kahes kihis (10+5 siis), nii et vuugid ei läheks vastamisi.
  6. Peno sisse läksid põrandaalused "soojad" torud - vesi, sooja vee ringlus, soe vesi ja küttetorud mis pidid jõudma maja teise ossa. Torude paigaldus - paar päeva.
  7. Peno ja betooni äärtesse sai pandud 25mm isolatsioon vundamendist, mille et ei tekiks külmasilda soklist betoonpõrandasse, ja et isoleerida puit ja kivi, mis on alati hea mõte. Toa sees puitosad said eraldatud kitsama teibi moodi isolatsiooniga.
  8. Peno peale läks armatuur betoonivalu jaoks, vist oli 15-cm sammuga metallvõrk.
  9. Metallvõrgu peale kinnitati traadikestega põrandakütte torud, kaksikspiraalidena, vastavalt kütte projektile. Seal olid määratud 16-mm torud, kuigi 20mm paistab olevat (eestis) tavalisem. Peenema eelis on, et see on tihedama sammuga, mis peaks tagama ka vähe ühtlasema põrandakütte; samas panemisvaeva on vähe rohkem samal põhjusel. Kui torud valmis, siis lasti sinna 6ATM surve eelsurvestuseks ja prooviks. Mõni päev peaksid olema surve all, et paisuksid (sest need paisuvad ka sooja küttega), surve alla jäi ka betoonivalu ajaks. See võttis meil umbes 3 päeva.
  10. Metallvõrgu alla mahtus veel hulga juhtmeid (hülsid täpsemalt) ja mõned lisatorud, mis jäid betooni
  11. Metallvõrk tõsteti "konnadega" ülesse
  12. Kokkuvõtteks tekkis konstuktsioon, kus sai arvestatud 8cm paksuse betoonikihiga. Mõni paneb paksema, 9-10 cm.
  13. Lõpuks saime tellida betooni Tartu Betoonimeistrist, arvestades tellitav maht väikese varuga ja 9 cm-ga paksusega nagu betoonimüüja soovitas (plaanis oli puhast 8 cm valada). Betooni eest küsitakse suurusjärgus 100EUR kantmeetrist, koos veoga linnas. Sealjuures praktiliselt kõik kogus kulus ka ära. Ilm juhtus olevat külm (põranda ehituse ajal -5C väljas) ja valu ei taha kuivamise alguses külmumist, seega tegelesin mitu päeva soojapuhuri ja ahju abil ruumi +5C peale kütimisega. Selleks ajaks kui reaalselt betoonini jõudsime, jõudis ilm ootamatult keerata 0+C peale, seega polnud vaja külmumiskindlat lisa sinna panna. Vundamendi soojustasin väljast lumega igaks juhuks ikka ära. Betoon toodi mitme sõidukiga (Tartus üle 5 m3 ühe sõidukiga ei tooda, näib) ja pumpamine ja laialiajamine võttis kolme mehega mõne tunni. Silumine aga pärast "kopteritega" veel mitu tundi, ja seda tuleb teha kiirelt, enne kui betoon kivistuda jõuab. Kokku koos silumistega võttis betooni laialiajamine pika üle 10-tunnise tööpäeva; või vähemalt nii nad oma arvele kirjutasid :)
  14. Lõpuks jäi betoon kuivama. Alul higistas soe betoon täiega aknad märjaks, nii et tuli uste kaudu tuulutada ja auru välja lasta isegi. Mõne päeva pärast kannatab aga juba peal käia, ja kütte võib 3-4 nädala pärast sisse lasta, siis peaks ka täistugevus saavutatud olema.
  15. Betoonikihi peale läheb veel tasanduskiht ja selle peale põrandaviimistlus, ehk õhuke põrandalaud.
Ajaliselt võttis meil see kõik muide alates põranda lammutuse algusest (teine pilt) kuni viimase pildini umbes 5 nädalat, platsil oli keskmiselt 2-3 üldehitajat, lisaks eraldi torude ja elektri paigaldajad.

Ja kogu esimese korruse põranda lugu piltides:




 

 

 





No comments:

Post a Comment